Sarnaselt inimestega on koertel kutsikaeas piimahambad, mis vahetuvad jäävhammaste vastu 5.-7. elukuuks. Piimahambad on väga teravad, aga samas õrnemad kui jäävhambad. Hambavahetusest annavad meile märku „närvilised“, pidevalt kõike ja kõiki närivad piimahambad. Mõistlik oleks pakkuda kutsikatele tegevust ja ohutuid närimisvõimalusi, et vältida nii hambakahjustusi kui ka muid närimisega seotud pahandusi. Närimiseks sobivad sellised närimismaiused, millele on võimalik pöidlaküüne abil teha peale jälg. Sellisel juhul saame olla enamvähem veendunud, et maiuse närimine on ohutu ning maius pole liiga kõva. Suurepärane ajaveetmise võimalus kutsikale ja tema hammastele on närimismänguasjade kasutamine, kuhu sisse saab peita neile meeldiva lõhnaga maiuseid. Näiteks Kongi-tüüpi mänguasjad, mis on valmistatud pehmest, kuid samas purunematust kummist, mille sisse saab pista mõne eriti kutsuvalt lõhnava maiuse 😊.

Kuigi me ise peseme igapäevaselt hambaid ja hoolitseme oma suuhügieeni eest, mõtleme väga harva sellele, mis toimub meie lemmiklooma suus. Kas koerte hambad on isepuhastuvad üksused? Paraku see niimoodi ei ole! Erinevate teadusuuringutega on leitud, et kolmandaks eluaastaks on juba 80%-l koertest mõni hambaprobleem. Lemmikloomade hambaprobleemid on enamasti väga hiiliva iseloomuga ning annavad väga harva endast ägeda valuga märku.

Hambaprobleeme on erinevaid, kuid kõige sagedasem suuõõne haigus on parodontiit, mis haarab nii igemeid kui ka hambaid.

Kõik algab hambakatu ladestumisest hambapindadele. Hambakatu moodustavad suus elavad tuhanded bakterid koos erinevate toidus ja süljes olevate ainetega. Hambakatt on esmalt läbipaistev, kuid kihi paksenedes muutub kollaseks või pruunikaks. Ajapikku hambakatt mineraliseerub ja moodustub hambakivi, mis omakorda soodustab bakterite kinnitumist hambapindadele. Kuna hambakatt ja hambakivi „ronib“ ka igemete alla, siis üsna sageli tekib tugev igemepõletik ja hambakinnituskadu ning hammas hakkab tasapisi „loksuma“. Loomulikult põhjustab see lemmikule üksjagu valu, aga sageli ei anna koerad meile sellest häälekalt märku.

Suuõõne probleemidele võivad viidata järgmised tunnused:

·       Suuõõne halb lõhn

·       Raskused toidu närimisel või haaramisel

·       Närimisest keeldumine või tugevate toidupalade närimata allaneelamine

·       Närimisel ja söömisel ühe suupoole eelistamine

·       Pidev toidupala maha pillamine

·       Muutused isus

·       Näo- ja suupiirkonna katsumisel kergesti tekkiv ärrituvus

Suuõõne probleemid on ennetavad!

Kõige lihtsam viis, kuidas ära hoida hambakatu ladestumist ja hilisemat hambakivi teket, on hammaste regulaarne puhastamine. Suuhügieeniga võiks alustada juba kutsikaeas, kuid on põhimõtteliselt võimalik igas vanuses koerte puhul (olenevalt temperamendist ja koera kasvatusest). Kutsikale peaks õpetama, et hammaste vaatamine ja katsumine on täiesti tavaline ja ohutu tegevus, pakkudes vastutasuks mõnda maitsvat maiust või mängu. Hambapesuga alustamisel tuleks esmalt hankida koerte-kasside hambapasta. Inimeste hambapastasid ei tohi kasutada, sest need sisaldavad fluoriidi ja ksülitooli, mis on koerale allaneelamisel mürgised. Koerte-kasside hambapastad on lemmikutele meeldiva kana-või kalamaitselised ning neid tohib ka alla neelata.

Hambapesu õpetamine on aeglane protsess ning seda tuleb teha positiivses võtmes, et lemmik tasapisi protseduuriga harjuks. Hambapesuga alustamisel määritakse hambapastat esmalt ülemiste kihvade välimistele külgedele, kasutades selleks näiteks marli-või muud pehmet riiet. Kui lemmik on protseduuriga harjunud võib võtta kasutusele pehmete harjastega hambaharja või näpuharja. NB! Näpuharja kasutamisel peab olema ettevaatlik, et näpp ei satuks koera hammaste vahele. Kihvade harjamisega harjunud, võib pisitasa hakata harjama tagumisi purihambaid, esialgu ainult põsepoolseid pindu ning seejärel lõikehambaid. Kui koer on täielikult harjunud kõikide hammaste väliste pindade harjamisega (kulub enamasti mitu kuud) võib proovida ka suulaepoolseid hambapindu harjata. Kuid selleks peate tegutsema ettevaatlikult ja olema kindlasti veendunud protseduuri ohutuses. Hambapesuga harjumise aeg on igal koeral erinev ja sõltub paljustki koera temperamendist ja õppimiskiirusest.

Hambapesu ei pea ajastama niimoodi, et koeral on õhtusöök söödud ning aeg on magama minna. Pärast hambapesu suud loputama ei pea ja võib ikka süüa ka! Seega kõige ladusamalt läheb protseduur siis, kui teil on mõnus vaba hetk oma lemmikuga tegelemiseks.

Hambakatu ja -kivi ladestumise profülaktika seisukohast saavutatakse parim tulemus igapäevase hammaste harjamisega. Kuid ka ülepäeva harjamine on parem kui mitte üldse harjamine.

Hambapindu aitavad puhastada ka närimismaiused, kuid need ei tohiks olla liiga kõvad. Kõvade maiuste andmisel on oht tekitada hambaemaili kahjustusi ja hambamurde. Närimismaiused aitavad puhastada ainult purihambaid, millega koer närib. Närimismaiuste pakkumisel peab jälgima koera söömiskäitumist, sest mõned koerad ei näri vaid hoopis neelavad maiuseid alla.

Lisaks on suuhügieeni eest hoolitsemiseks mitmeid toidulisandeid ja spetsiaalseid toitusid, mis aitavad ennetada hambakatu ladestumist. Nende kasutamine ei asenda hammaste harjamist, kuid on alternatiivseks abiks kui hambapesu ei ole võimalik. Uurige lisainformatsiooni oma loomaarstilt.

Hambaprobleemide varajaseks avastamiseks on mõistlik pöörata tähelepanu hammastele ning hambumusele igal kutsika vaktsineerimisel tehtaval ülevaatusel ning käia loomarstlikus kontrollis pärast hammaste vahetust ( 6 kuu vanuses) ning edaspidi vähemalt üks kord aastas. 

Liisa Siimon